Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO) loke vaga servisu ba posisaun Kordenador Projetu (Pozisaun Ida) ba Sistema Inkluzivu ba Mudansa (SIM).
📋 INFORMASAUN BADAK
-
Organizasaun: Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO)
-
Pozisaun: Kordenador Projetu (Pozisaun Ida)
-
Naran Projetu: Sistema Inkluzivu ba Mudansa (SIM)
-
Lokalizasaun: Dili - Ermera (Base iha Dili, ho viájen ba munisípiu Ermera, Liquica, no RAEOA)
-
Durasaun: Tinan ida ho posibilidade ba estensaun
-
Data Ikus (Deadline): Kuarta-Feira, 29 de Jullu de 2026 (Tuku 17:30 Loraik)
🏢 KONA-BA RHTO NO ANTESEDENTES
Ra'es Hadomi Timor Oan (RHTO) nu'udar organizasaun nasionál ema ho defisiénsia servisu protéjé direitu Ema ho Difisiénsia. RHTO estabelesu iha 2006, rejistradu iha ONG Forum Timor-Leste (FONGTIL) 2008 no legalizadu iha Ministériu Justisa, Diresaun Nasionál Notariadu iha 2012. RHTO ninia membru hamutuk ate agora maizumenus 1,500 iha minisipiu hotu.
Vizaun RHTO: “Ema ho Defisiénsia sira goja masimu sira nia direitus umanus, ne’ebé empodera hodi atinji sira nia vontade (aspirasoens) no partisipaun ho masimu no ho igual iha nivel hotu husi sosiedade Timor-Leste”.
Kontesitu Projetu: Liuhusi parseiru entre RHTO no OXFAM, RHTO implementa atividade sira atu promove igualdade jéneru, inkluzaun defisiénsia no justisa sosiál. Feto, feto ho defisiénsia no grupu vulnerável sira seluk kontinua hasoru obstákulu boot atu asesa oportunidade ekonomika, servisu, formasaun profesional, rekursu produtivu no espasu foti desizaun. Kondisaun ne'e akontese tanba norma sosiál no kultura patriarkál, diskriminasaun bazeia ba jéneru no defisiénsia, falta informasaun kona-ba direitu sira, no limitasaun asesu ba servisu públiku.
🎯 TANBASA PRESIJA KORDENADOR/A PROJETU?
-
Garantia ba Kualidade Operasionál no Jestaun Estratéjika: Kordenador/a Projetu importante tebes tanba nia sai nu’udar "mentor no matadalan" ne’ebé transforma planu estatéjiku sira ba iha aksaun reál ne’ebé organizadu. Nia kaer papél xave hodi superviziona Ofisiál Munisípiu sira, jere oramentu no kronograma servisu nian.
-
Ponte Sólida ba Parseria no Advokasia Nivel Altu: Sai minan-ain no ibun ba RHTO hodi komunikasaun no alinha programa ho OXFAM Timor-Leste (OiTL) no iha advokasia ho governu lokál no nasionál.
📌 KNAAR NO RESPONZABILIDADE XAVE KORDENADOR/A PROJETU
1. Jestaun Operasionál no Planeamentu (Project Management)
-
Elabora Planu Servisu: Halo planu servisu fulan no trimestre nian (Monthly/Quarterly Workplan) ba projetu, inklui aloka rekursu no definí siuda-tain sira.
-
Superviziona Implementasaun: Mapeia no monitoriza atividade sira iha munisípiu (Ermera, Liquica no RAEOA) hodi assegura katak la'o tuir kronograma.
-
Jestaun Risku no Solusaun: Identifika sedu obstákulu ka desafiu sira iha terrenu no buka solusaun ho lalais hamutuk ho ekipa.
2. Supervizan Téknika ba Ofisiál Munisípiu sira
-
Orientasaun no Mentoria: Fó apoiu tékniku no matadalan lorloron nian ba Ofisiál Munisípiu sira hodi hala’o advokasia, treinamentu, no identifikasaun ema ho defisiénsia.
-
Kapasitasaun Ekipa: Hafeita nesesidade treinamentu ba Ofisiál Munisípiu sira hodi hamutuk hasa'i sira-nia kualidade fasilitasaun no foti dadus (ex: uza Washington Group Short Set Questions).
-
Avaliasaun Dezempeñu: Evaluasaun regulár ba servisu Ofisiál Munisípiu sira-nian hodi assegura kualidade servisu nian.
3. Parseria Estratéjika no Koordenasaun
-
Pontu Fokal ho Parseiru: Sai liman-ain no ibun ba RHTO hodi komunikas no alinha programa ho OXFAM Timor-Leste (OiTL) (liliu iha “Sosiálizasaun Empoderamentu No Defeza Direitu”).
-
Advokasia Nivel Altu: Halo ligasaun no advokasia ho matadalan estatéjiku ba ministériu/governu nasionál, autoridade munisipál, no parseiru internasionál sira kona-ba implementasaun CRPD no politika nasionál inkluzaun.
4. Jestaun Dadus, M&E no Relatóriu
-
Konsolidasaun Dadus: Soru no analisa dadus mapeamentu uma-kain no labarik ho defisiénsia ne’ebé halibur husi munisípiu sira.
-
Hakerek Relatóriu (Reporting): Halibur relatóriu husi Ofisiál Munisípiu sira no hakerek relatóriu konsolidadu (narativu tuir matadalan progresu) hodi hato'o ba Jestór Projetu / Diresaun RHTO no parseiru finansiadór sira.
-
Garantia Kualidade (M&E): Monitoriza indicadores (KPIs) projetu nian hodi medasa no hatudu susesu ka impaktu husi "Sistema Inkluazun ba Mudansa".
5. Reportajem no Dokumentasaun (30%)
-
Kompila reportajem mensal husi ofisial munisipiu sira, trimestral no anual ba superior liliu RHTO no OiTL iha Dili.
-
Atende enkontru regular sira ne’ebé organiza husi RHTO ho OiTL Liga ho programa hakerak dokumentus importante sira hanesan istoria susesu, lisaun de aprendijazen/ inovasaun no hafahe ho parseiru sira.
-
Dezenvolve mensagem xave no define estrategia advokasia direitu no nesesidade ba ema ho defisiénsia iha prosesu preparasaun no responde violasaun hasoru ba feto no labarik feto ho defisiénsia.
🎓 KUALIFIKASAUN NO REQUISITU TÉKNIKU
A. Nivel Edukasaun no Esperiénsia Servisu
-
Kandidatu mínimu kompleta ona nivel edukasaun iha ensinu sekundáriu (Preferénsia ba graduada/u S1).
-
Mínimu iha ona esperiénsia tinan 3 iha área dezenvolvimentu komunitáriu foko ba Sosiálizasaun Empoderamentu No Defeza Direitu ka iha área relevante.
-
Demonstra kapasidade tekniku lideransa ka jestor, no iha fleksibilidade servisu iha nivel munisipiu no rurais.
-
Iha kumpriensaun di'ak kona-ba advokasia, aproximasaun parsERIAL iha servisu sira no iha esperiensia koordenasaun ho instituisaun governu lokal no parseiru lokal sira.
-
Iha abilidade ba fasilita formasaun no servisu iha Grupu Rai no empresta.
-
Iha abilidade atu servisu iha ekipa no halo servisu mesak; koñesementu kona-ba monitoriamentu no avaliasaun; un abilidade utiliza kumputador (Ms Word, Excel, no Power Point).
B. Atribuisaun Seluk / Kompeténsia
-
Bele lori-an ho di'ak no bele maneja servisu iha situasaun no kondisaun munisipiu no rural.
-
Iha abilidade atu halo servisu ho supervizaun.
-
Kompatível misaun RHTO ne’ebé hahi a'as valores no prinsipiu sira, liliu valores inkluzaun defisiénsia.
-
Tenke iha komitmentu ba ezekusaun valores no prinsipiu sira RHTO nian.
📄 DOKUMENTU SIRA NE'EBÉ PERSIJA
-
CV (Curriculum Vitae)
-
Karta Aplikasaun
-
Dokumentus Seluk: Referénsia, sertifikadu no seluk-seluk.
-
Bom Komportamento husi Ministériu de Justisa.
📩 DALAN ATU APLIKA (SUBMISAUN)
Aplikasaun bele submete hahu husi Sexta-Feira, 24/07/2026 to'o Kuarta-Feira, 29/07/2026 (tuku 5:30 loraik). RHTO sei la simu CV no dokumentu seluk kuandu liu ona dia 29 de Julho 2026 tuku 5:30 loraik.
-
Submisaun Direta (Hardcopy):
-
Sekrataria RHTO iha: Taibessi, Taibessi, Dili, Timor-Leste (iha oras servisu 8:30 am to 17:30 pm).
-
-
Submisaun Liu husi E-mail (Softcopy):
-
E-mail addres:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
-
📞 KONTAKTU NO INFORMASAUN LIUTÁN
-
Kontaktu Sra. Veronica Salsinha (Rekursu Humanu RHTO)
-
Númeru Kontaktu: +670 78738532 / +670 3310540
-
Informasaun Vaga bele asesu iha:
-
Facebook page RHTO
-
Website RHTO
-
Kuadro aviso RHTO
-
(RHTO sei telefone deit kandidatu sira ne’ebé mak liu husi Short List CV no dokumentus hodi mai intervista. RHTO fó oportunidade no enkoraja ema ho defisiénsia sira atu aplika vaga ida ne'e).